hindamise subjekt
Toetudes Fiddleri meeskonnale (2006, 11) on peamisteks hindamise subjektideks õppija ja hindaja, kelle vaheline suhe ja koostöö määrab ka hindamise lõpptulemuse.
Õppija ja hindaja vahelise suhte keskmes on individuaalne õppija, kui õppimise esmane vahendaja, mitte kui hinnatud hindamistulemus või haridussüsteemi tulem. Hindamine võib toimuda ühe individuaalse hindaja tulemusena, kuid hindamine on palju efektiivsem kultuurse hindamise kontkestis, mis kaasab mõlemaid pooli ning hindab õppija ja hindaja suhet, mis edendab õppimist. (Fiddler jt, 2006, 11.)
Sisehindamise korral on hindamises vaja määratleda isikud, kes annavad hinnanguid (nt õppeasutuse juhtkond, töötaja, kollektiiv tervikuna jne). Hindamine ei tohiks olla ainult teatud inimeste privileeg. On hea, kui personal ei ole ainult hinnatava rollis, vaid neil on õigus kaasa rääkida nii teda ennast, kolleege kui ka õppeasutust puudutavate otsuste/hinnangute langetamisel ning ka hinnanguid vaidlustada. Kaasaegne hindamine väärtustab intrapersonaalset hindamist (inimese arupidamine iseendaga, enesehindamine), mis eeldab hindajalt oma mõtete, hinnangute analüüsimist. Seega on oma tööd analüüsides ja enesehinnangut andes inimene korraga nii hindaja kui hinnatava rollis. (Õppeasutuse sisehindamine, 2008)
Teaduslikkust süvendav hindamine on enesehindamine, kus indiviid on iseenda või töökollektiivi tegevust hindav subjekt (Linnankylä, 1993). See tõstab hindaja teadlikkust oma kogemuste, tegutsemisstrateegiate ja oma tegevuse tulemuste kohta (Linnankylä, 1993.). Enesehindamise käigus kaasneb tegevusega kriitiline mõtlemine ja mõistmine (Linnankylä, 1993.). Hindamises, eriti enesehindamises, on oluline subjektsuse mõiste ja määr. Subjektina mõistetakse aktiivselt tegutsevat, teadvust, tunnetust, tahet, vajadusi ja eesmärke omavat indiviidi või gruppi.
Hindamises osaleja käitub kui subjekt, kui ta on vastutustundlik, iseseisev, kriitiline mõtleja, oskab edastada konstruktiivset tagasisidet, tal on olukorrale vastav käitumine, adekvaatne situatsioonitunnetus ja ta suudab langetada teadlikke otsuseid. Hindamises osaleja käitub kui objekt, kui ta on jäik, ei taha vastutada, ei mõtle kaasa, näeb kriitikas ainult rünnakut, ei oska olukorda reaalselt hinnata, käitub ebaadekvaatselt, ootab ainult konkreetseid ülesandeid ega julge langetada otsuseid. Mida subjektsem ja aktiivsem on partner, seda suurem on sotsiaalne dialoog hindamisprotsessis ja inimene on võimeline õppima toimuvast hindamiskogemusest. (Kitsing, 2008)
Lisaks õppijale ja juhendajale on hindamise subjektiks ka kaasõppijad. Läbi kaasõppijate hindamise on võimalik teistel õppijatel võtta endale juhendaja roll ning anda tagasisidet ning aidata kaasõppijaid. Samuti on kaasõppijatel erinevaid ideid ning nad suudavad aeg ajalt pakkuda välja paremaid strateegiaid ja mõtteid, kuidas ülesannetele läheneda. (Bose & Rengel, 2009, 29-35.)
Sidusrühmad (stakeholders) on veel üks hindamisega seotud grupp, kes saab hindamisprotsessist kasu. Need on inimesed, grupid, organisatsioonid, kes saavad osa hindamisprotsessidest. Nendeks on näiteks: riiklikud organisatsioonid ja kohalikud omavalitsused, kes vastutavad programmide rakendamise eest, erasektoris tegutsevad organisatsioonid, kes esindavad nende klientide huve. (Goodyear, Usigner, Jewiss, & Barela, 2014, 66.) Sidusrühmadeks on ka haridusasutused, ettevõtted, valitsusasutused, sihtasutused ja kutseliidud (Fiddler jt, 2006, 9).
Õppija ja hindaja vahelise suhte keskmes on individuaalne õppija, kui õppimise esmane vahendaja, mitte kui hinnatud hindamistulemus või haridussüsteemi tulem. Hindamine võib toimuda ühe individuaalse hindaja tulemusena, kuid hindamine on palju efektiivsem kultuurse hindamise kontkestis, mis kaasab mõlemaid pooli ning hindab õppija ja hindaja suhet, mis edendab õppimist. (Fiddler jt, 2006, 11.)
Sisehindamise korral on hindamises vaja määratleda isikud, kes annavad hinnanguid (nt õppeasutuse juhtkond, töötaja, kollektiiv tervikuna jne). Hindamine ei tohiks olla ainult teatud inimeste privileeg. On hea, kui personal ei ole ainult hinnatava rollis, vaid neil on õigus kaasa rääkida nii teda ennast, kolleege kui ka õppeasutust puudutavate otsuste/hinnangute langetamisel ning ka hinnanguid vaidlustada. Kaasaegne hindamine väärtustab intrapersonaalset hindamist (inimese arupidamine iseendaga, enesehindamine), mis eeldab hindajalt oma mõtete, hinnangute analüüsimist. Seega on oma tööd analüüsides ja enesehinnangut andes inimene korraga nii hindaja kui hinnatava rollis. (Õppeasutuse sisehindamine, 2008)
Teaduslikkust süvendav hindamine on enesehindamine, kus indiviid on iseenda või töökollektiivi tegevust hindav subjekt (Linnankylä, 1993). See tõstab hindaja teadlikkust oma kogemuste, tegutsemisstrateegiate ja oma tegevuse tulemuste kohta (Linnankylä, 1993.). Enesehindamise käigus kaasneb tegevusega kriitiline mõtlemine ja mõistmine (Linnankylä, 1993.). Hindamises, eriti enesehindamises, on oluline subjektsuse mõiste ja määr. Subjektina mõistetakse aktiivselt tegutsevat, teadvust, tunnetust, tahet, vajadusi ja eesmärke omavat indiviidi või gruppi.
Hindamises osaleja käitub kui subjekt, kui ta on vastutustundlik, iseseisev, kriitiline mõtleja, oskab edastada konstruktiivset tagasisidet, tal on olukorrale vastav käitumine, adekvaatne situatsioonitunnetus ja ta suudab langetada teadlikke otsuseid. Hindamises osaleja käitub kui objekt, kui ta on jäik, ei taha vastutada, ei mõtle kaasa, näeb kriitikas ainult rünnakut, ei oska olukorda reaalselt hinnata, käitub ebaadekvaatselt, ootab ainult konkreetseid ülesandeid ega julge langetada otsuseid. Mida subjektsem ja aktiivsem on partner, seda suurem on sotsiaalne dialoog hindamisprotsessis ja inimene on võimeline õppima toimuvast hindamiskogemusest. (Kitsing, 2008)
Lisaks õppijale ja juhendajale on hindamise subjektiks ka kaasõppijad. Läbi kaasõppijate hindamise on võimalik teistel õppijatel võtta endale juhendaja roll ning anda tagasisidet ning aidata kaasõppijaid. Samuti on kaasõppijatel erinevaid ideid ning nad suudavad aeg ajalt pakkuda välja paremaid strateegiaid ja mõtteid, kuidas ülesannetele läheneda. (Bose & Rengel, 2009, 29-35.)
Sidusrühmad (stakeholders) on veel üks hindamisega seotud grupp, kes saab hindamisprotsessist kasu. Need on inimesed, grupid, organisatsioonid, kes saavad osa hindamisprotsessidest. Nendeks on näiteks: riiklikud organisatsioonid ja kohalikud omavalitsused, kes vastutavad programmide rakendamise eest, erasektoris tegutsevad organisatsioonid, kes esindavad nende klientide huve. (Goodyear, Usigner, Jewiss, & Barela, 2014, 66.) Sidusrühmadeks on ka haridusasutused, ettevõtted, valitsusasutused, sihtasutused ja kutseliidud (Fiddler jt, 2006, 9).