hindamismudeli loomine ja selle olulisemad põhimõtted
Hindamist on oluline ette planeerida õppeprogrammi väljatöötamise etapil. Enne hindamismudeli loomisega alustamist ja selle tõhususe tagamiseks on tähtis leida vastused järgmisele küsimustele:
Selleks, et luua hindamismudelit konkreetse õppeülesande tarbeks, tuleb kõigepealt enda jaoks kirja panna eesmärgid, milleni soovitakse jõuda. Niggulis (2007) toob välja järgmised soovitused eesmärkide määramiseks:
Toetudes teoreetilistele allikatele, toob Talv (2016) välja, et hindamismudelid koosnevad neljast põhilisest osast, mis määravad kindlaks:
Lisaks toob Niggulis (2012) hindamismudelite kolm olulist tunnust - hinnangulised kriteeriumid, omaduste (tasemete) määratlus ning punktiarvestuse strateegia. Ta viitab ka sellele, et tõhusama hindamismudeli loomisel on oluline silmas pidada järgmist:
Hindamismudelid muutuvad populaarsemateks hindamisvahenditeks, võimaldades koolitajaid ja õppejõude rakendada autentset, tulemuslikku ning vajadus- ja kontekstipõhist hindamist. Hindamismudelite tulemusliku rakendamise tagamiseks pakub Goodrich Andrade (2014) järgmisi põhimõtteid:
Kuna hindamismudel on õppejõu-õppija koostöö tulemus, on oluline hindamismudelite loomisel kasutada lihtsat ja üheselt arusaadavat keelt, et õppijad mõistaksid, mida on mõeldud. Vältida tuleks negatiivset keelekasutust ja hinnanguid. (Goodrich Andrade, 2014; viidanud Niggulis, 2007).
- Miks hinnata ehk mis põhjustel on hindamist vaja?
- Milleks hinnata ehk mis on hindamise eesmärk/eesmärgid?
- Mida hinnata ehk mis on hindamise objektid?
- Kuidas ja millal peaks hindamine toimuma ehk milliste meetodite ja vahenditega?
- Kes hindab ja kellele hindamine toimub ehk kes on hindamise subjektid?
Selleks, et luua hindamismudelit konkreetse õppeülesande tarbeks, tuleb kõigepealt enda jaoks kirja panna eesmärgid, milleni soovitakse jõuda. Niggulis (2007) toob välja järgmised soovitused eesmärkide määramiseks:
- võrdne tähelepanu nii õpetamisele kui hindamisele,
- eesmärgid peavad peegeldama teadmisi ja informatsiooni, mis on õppimiseks olulised,
- eesmärgid peavad olema hinnatavad,
- eesmärkides olgu kirjas kõik olulised aspektid,
- eesmärgid peavad olema mõõdetavad (hinnatavad),
- eesmärkidele peavad vastama sobivad hindamisvahendid.
Toetudes teoreetilistele allikatele, toob Talv (2016) välja, et hindamismudelid koosnevad neljast põhilisest osast, mis määravad kindlaks:
- tööülesande,
- hinnangute või üldhinde skaala
- tööülesande hindamise kriteeriumid,
- kriteeriumide hindamisskaala.
Lisaks toob Niggulis (2012) hindamismudelite kolm olulist tunnust - hinnangulised kriteeriumid, omaduste (tasemete) määratlus ning punktiarvestuse strateegia. Ta viitab ka sellele, et tõhusama hindamismudeli loomisel on oluline silmas pidada järgmist:
- hindamismudel peab sisaldama kõiki olulisi elemente või saavutatavaid oskusi. Kui midagi on piisavalt oluline hindamise seisukohalt, võtke seda arvesse hindamismudeli koostamisel;
- hindamine peab olema selge, arusaadav ja kirjeldav. Hindamine peab näitama oodatavat tulemust. Mõned osad on paremini hinnatavad lihtsa kahe mõõtme skaalaga (jah või ei), teised aga nõuavad vähemalt seitset erinevat normi;
- hindamismudel peab olema arusaadav : kõigile osapooltele – nii õppijatele kui ka otsuse tegijatele. Selle lõplik eesmärk on parandada õpitulemust. Selleni võib jõuda, selgitades ootusi ja pakkudes olulist informatsiooni edusammude kohta soovitud tulemuse saavutamisel. Hindamismudelid keskenduvad teadlikule õppimisele.
Hindamismudelid muutuvad populaarsemateks hindamisvahenditeks, võimaldades koolitajaid ja õppejõude rakendada autentset, tulemuslikku ning vajadus- ja kontekstipõhist hindamist. Hindamismudelite tulemusliku rakendamise tagamiseks pakub Goodrich Andrade (2014) järgmisi põhimõtteid:
- Vaadake kui mudelit - näidake õppijate üht head ja mitte väga head tööd, leidke koos tunnused, mis muudavad ühe töö paremaks. See samm on oluline vaid juhul, kui selline töö on õppijatele esmakordne või harjumatu.
- Koostage kriteeriumid - kasutage kriteeriume, et luua diskussioon selle üle, mida peetakse kvaliteetseks tööks.
- Sõnastage skaalaastmestik - kirjeldage kriteeriumi kõige paremat ja halvemat taset; seejärel looge vahetasemed, toetudes oma teadmistele ning eelnevale arutelule. Skaalaastmestiku võib õppejõud/õpetaja ka ise koostada, eriti siis, kui õppijad on harjunud hindamismudeleid kasutama.
- Katsetage - laske õppijatel kasutada loodud vahendit (punktide 2 ja 3 alusel) esimeses punktis näitena toodud tööde kohta. Arvestada tuleb sellega, et see samm on väga ajamahukas, kuid ei tasu seda vahele jätta, kuna see etapp on väga oluline.
- Kasutage kaaslaste ja enesehindamist - kui õppijad töötavad, peatage aeg-ajalt nende tegevus meelde tuletamaks, et nad jälgiksid hindamismudelit. Laske kaaslastel õppija tööd hinnata hindamismudeli järgi.
- Kontrollige - julgustage õppijaid üle vaatama oma töid vastavalt tagasisidele, mis nad said punktis 5.
- Õpetajapoolne hindamine - õppijate tööde hindamisel kasutage sama hindamismudelit, mida õpilased kasutasid oma ja kaaslaste töö hindamiseks.
Kuna hindamismudel on õppejõu-õppija koostöö tulemus, on oluline hindamismudelite loomisel kasutada lihtsat ja üheselt arusaadavat keelt, et õppijad mõistaksid, mida on mõeldud. Vältida tuleks negatiivset keelekasutust ja hinnanguid. (Goodrich Andrade, 2014; viidanud Niggulis, 2007).