kontekstid - formaalne, mitteformaalne ja informaalne
Täiskasvanuõppe hindamispraktikate puhul on võimalik eristada kolme konteksti: formaalne, mitteformaalne ja informaalne.
Formaalne kujundav hindamine on mõiste, mis viitab hindamisstrateegiatele, mida kasutatakse hindamiseks formaalõppe kontektis, näiteks klassiruumis, töötubades, loengutes. Selline hindamine on loodud läbimõeldult, eesmärgistatult ning seda esitletakse alati konkreetselt. Formaalõppe kontekstis kujundava hindamise eesmärgiks on aidata õppijaid võtta kontrolli oma õppimise üle enda kätte, s.t. olla ennastjuhtiv õppija (Nicol&Macfarlane-Dick, 2006, 2). Formaalse hindamise puhul on oodatavad tulemused enamasti standartitega määratletud. Näiteks kirjalik test, mille tulemusel saab õppija hinnangu ja/või tagasisidet. Kirjaliku formaalse hindamise eesmärgiks on indiviidi hinnata tema teadmiste põhjal (Strobart, 2008). Selline formaalne kujundav hindamine on oluline osa planeerimisprotsessist ning peaks olema kaasatud ka tööplaanidesse ning kursustesse. (Curzon & Tummons, 2013)
Praktikas on formaalne hindamine viinud õiglaste valikuteni, mille puhul ei lähtuta kellegi arvamusest. See on kaasa aidanud ka nende, kes vajavad teistsugust lähenemist õppimisele ja hindamisele. Formaalne hindamine on ajaloos mänginud erinevaid rolle: enne teaduse arengut, andis see hinnangu teooriate õigsusele, andis hinnangu inimeste ametialastele kompetentsidele, selekteeris välja õppijad, kes vajasid erinevat lähenemist ning kontrollis institutsiooni efektiivsust. (Strobart, 2008)
Pole aga selget definitsiooni eraldamaks formaalset ja informaalset hindamist. Informaalõppe kontekstis kujundavat hindamist on lihtne tuua ka klassiruumi ning õppimisprotsessi. Vastupidiselt standartsetele testidele ei ole informaalse hindamise puhul eesmärgiks võrrelda õppijaid. Formaalne hindamine määrab õppijale ootused ning kriteeriumid, mille järgi sooritust hinnatakse. Informaalne hindamine aga hõlmab teadmisi, mida õppijad endaga kaasa toovad. Informaalne hindamine keskendub indiviidi tugevustele ja vajadusetele, mitte hindele või vanusele. (Navarrete, C. , Wilde, J., Nelson C., Martinez R., Hargett G., 1990)
Mitteformaalse õppimise kontekstis saab hinnata õppijat erineva informatsiooni põhjal. Peamisteks neist on kompententsi ning soorituse põhine hindamine. Mitteformaalses kontekstis mõistetakse kompententse, kui teadmisi, kuidas midagi teha mõnes kindlas olukorras. Kompententsi põhise hindamise puhul analüüsitakse hindamisprotsesside asjakohasust, vastavust ja väärtust läbi sotsiaalse konteksti. Selline hindamine proovib vastata küsimusele: mis on õppeprotsessi väärtus meie sotsiaalses kontekstis. Mitteformaalses hindamises hinnatakse ka tihti õppija iseseisevaid sooritusi (näiteks projekte). Soorituse põhine hindamine on tugevalt seotud täiendõppe ning elukestva õppega. Eelneva kahe mitteformaalse hindamise saab kokku võtta kui õpiväljundite põhise hindamise. (Council of Europe and European Commission, 2007)
Mitteformaalsete ja informaalsete õpitulemuste hindamine hõlmab iseloomulikke järjestikuseid samme või järke ning nendest tulenevaid protsessi jaoks vajalikke ülesandeid ja tegevusi. Vaatamata sellele, et igas riigis kirjeldatakse ja nimetatakse mitteformaalse ja informaalse õppe hindamistoimingute samme oma nõuete järgi, kuulub nende toimingute hulka üldiselt mitu omavahel seotud järjestikust sammu, nagu teavitus, nõustamine, tõendite ettevalmistus ja esitamine, hindamine ning otsuste vastuvõtmine. (Duvekot jt, 2010)
Formaalne kujundav hindamine on mõiste, mis viitab hindamisstrateegiatele, mida kasutatakse hindamiseks formaalõppe kontektis, näiteks klassiruumis, töötubades, loengutes. Selline hindamine on loodud läbimõeldult, eesmärgistatult ning seda esitletakse alati konkreetselt. Formaalõppe kontekstis kujundava hindamise eesmärgiks on aidata õppijaid võtta kontrolli oma õppimise üle enda kätte, s.t. olla ennastjuhtiv õppija (Nicol&Macfarlane-Dick, 2006, 2). Formaalse hindamise puhul on oodatavad tulemused enamasti standartitega määratletud. Näiteks kirjalik test, mille tulemusel saab õppija hinnangu ja/või tagasisidet. Kirjaliku formaalse hindamise eesmärgiks on indiviidi hinnata tema teadmiste põhjal (Strobart, 2008). Selline formaalne kujundav hindamine on oluline osa planeerimisprotsessist ning peaks olema kaasatud ka tööplaanidesse ning kursustesse. (Curzon & Tummons, 2013)
Praktikas on formaalne hindamine viinud õiglaste valikuteni, mille puhul ei lähtuta kellegi arvamusest. See on kaasa aidanud ka nende, kes vajavad teistsugust lähenemist õppimisele ja hindamisele. Formaalne hindamine on ajaloos mänginud erinevaid rolle: enne teaduse arengut, andis see hinnangu teooriate õigsusele, andis hinnangu inimeste ametialastele kompetentsidele, selekteeris välja õppijad, kes vajasid erinevat lähenemist ning kontrollis institutsiooni efektiivsust. (Strobart, 2008)
Pole aga selget definitsiooni eraldamaks formaalset ja informaalset hindamist. Informaalõppe kontekstis kujundavat hindamist on lihtne tuua ka klassiruumi ning õppimisprotsessi. Vastupidiselt standartsetele testidele ei ole informaalse hindamise puhul eesmärgiks võrrelda õppijaid. Formaalne hindamine määrab õppijale ootused ning kriteeriumid, mille järgi sooritust hinnatakse. Informaalne hindamine aga hõlmab teadmisi, mida õppijad endaga kaasa toovad. Informaalne hindamine keskendub indiviidi tugevustele ja vajadusetele, mitte hindele või vanusele. (Navarrete, C. , Wilde, J., Nelson C., Martinez R., Hargett G., 1990)
Mitteformaalse õppimise kontekstis saab hinnata õppijat erineva informatsiooni põhjal. Peamisteks neist on kompententsi ning soorituse põhine hindamine. Mitteformaalses kontekstis mõistetakse kompententse, kui teadmisi, kuidas midagi teha mõnes kindlas olukorras. Kompententsi põhise hindamise puhul analüüsitakse hindamisprotsesside asjakohasust, vastavust ja väärtust läbi sotsiaalse konteksti. Selline hindamine proovib vastata küsimusele: mis on õppeprotsessi väärtus meie sotsiaalses kontekstis. Mitteformaalses hindamises hinnatakse ka tihti õppija iseseisevaid sooritusi (näiteks projekte). Soorituse põhine hindamine on tugevalt seotud täiendõppe ning elukestva õppega. Eelneva kahe mitteformaalse hindamise saab kokku võtta kui õpiväljundite põhise hindamise. (Council of Europe and European Commission, 2007)
Mitteformaalsete ja informaalsete õpitulemuste hindamine hõlmab iseloomulikke järjestikuseid samme või järke ning nendest tulenevaid protsessi jaoks vajalikke ülesandeid ja tegevusi. Vaatamata sellele, et igas riigis kirjeldatakse ja nimetatakse mitteformaalse ja informaalse õppe hindamistoimingute samme oma nõuete järgi, kuulub nende toimingute hulka üldiselt mitu omavahel seotud järjestikust sammu, nagu teavitus, nõustamine, tõendite ettevalmistus ja esitamine, hindamine ning otsuste vastuvõtmine. (Duvekot jt, 2010)